Huvialad
1. septembril 2025 kell 10.00 - 18.00 on Iisaku Kunstide Koolis avatud uste päev. Olete koos perega oodatud kooliga tutvuma, et meelepärane huviala valida.
2025/2026 õppeaasta avaaktus toimub 5. septembril kell 17.30.
Meil saab õppida järgmiset huvialadel:
kunst
tants
muusika - klaver, viiul, kitarr, kannel, ukulele, löökpillid, mandoliin, karmoška, lõõts, plokkflööt ja akordion.
Lapsevanema poolt makstav õppetasu 25€ kuus. Omavalitsuse poolt kaetav kohatasu 315€ õpilase kohta kuus.
Sisseastumisavaldus esitatakse Iisaku Kunstide Kooli direktorile ARNO infosüsteemis.
Õppetöö toimub vastavalt EHISes kinnitatud õppekavadele: https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusOtsi.faces
Meie õpetajad:
Kaja Tina (kunst)
Emely Sulg (kunst)
Kristiina Avel (kunst)
Irina Sbrodova (klaver)
Valentina Järve (solfedžo, viiul, kitarr, akordion, mandoliin)
Ave Jääger-Nurgamaa (tants, kitarr, ukulele, mandoliin)
Inna Mihhailova (klaver, akordion, solfedžo)
Pille Nagel (kannel, plokkflööt, muusikalugu, solfedžo)
Ott Kaasik (kitarr, viiul)
Meeli Õunap (klaver, akordion, väikekannel, lõõts, karmoška)
Kirill Žavoronkov (klaver, löökpillid)
Valentina Järve oli üks esimestest õpetajatest, kes 1989. aastal kooli rajada aitas. Järgnesid õpingud viljandi Kultuurikolledžis ja mõned aastad mujal töötamist ning alates1999. aastast on õpetaja Valja taas meie kandi lastele muusikatarkusi jagamas. Valja on eeskujuks meile kõigile kolleegidelt õppimises. Kui kunstide kooli tuleb tööle uus õpetaja, uurib Valja temalt välja kõik parimad õpetamise nõksud ja nipid. Nii on temast saanud väga tugev erinevate pillide õpetamise metoodika tundja. Valja õpetab ja mängib akordionit, klaverit, kitarri, mandoliini ja viiulit. Valja on oma tööle pühendunud, kohusetundlik ja loominguline. Ta oskab olla nõudlik ning tänu sellele jõuavad tema õpilased õpingutes kenasti edasi. Valja oskab fookust seada. Kui midagi ette võtab, siis selle ka ellu viib, ei lase ennast pisiasjadel kõrvale kallutada. Õpetajana otsib Valja ikka parimaid viise, kuidas lastes muusikarmastust süvendada ja motivatsiooni hoida. Lapsed on ju kõik erinevad ning Valja tõesti püüab, et leida igale õpilasele õige võti, mis tema musikaalsuse avaks. Valja on aktiivne muusikaelu edendaja meie piirkonnas. Ta teeb koostööd teiste muusika- ja kultuurielu edendajatega. Sageli astub ta koos oma õpilastega üles valla sündmustel.Lisaks õpetamisele kunstide koolis, on Valja osalenud ja olnud juhendaja erinevates ansamblites - Kimp, Ämmatagused, Kalina Krasnaja.
Ave Jääger-Nurgamaa on loov tantsuõpetaja. Ükski tantsustiil ei käi talle üle võimete. Ballett, hip-hop, steptants, breik, rääkimata siis rahvatantsust või seltskonnatantsust - kõike saavad meie tantsulapsed soovi korral tema käe all proovida, sest Ave on vastutulelik ning võtab laste huvisid arvesse. Ave on meie multitalent. Lisaks tantsimisele on ta õppinud ka mitmeid pille ning õpib neid järjest juurde. Ave mängib kitarri, mandoliini, ukulelet, viiulit, karmoškat, lõõtsa, akordionit, saksofoni ja klaverit. Ave on väga huvitatud oma õpilaste arengust. Ave läks meie koolis esimesena üle kujundavale hindamisele, mis lastele ja nende vanematele väga meeldib. Sõnaline tagasiside aitab arengule palju enam kaasa kui vaid pelgalt numbriline hinne. Ave eeskujul võtsime 2018/2019 õppeaastal kogu kooliga kasutusele kujundava hindamise. Ave tantsijatee algas Iisaku Kunstide Koolis Juta Reesti õpilasena. Nüüdseks on Ave magistrikraadiga tantsuõpetaja. Tema käe all harjutavad nii kunstide kooli tantsuõpilased kui ka Tammiku naisrühma ja Iisaku Sigin-Sagina rahvatantsijad. Avel on armas komme panna erinevas eas tantsijad koos tantsima - liigutav on vaadata, kui emad-isad-tütred-pojad-vanaemad-vanaisad koos tantsivad. Avele meeldib luua tantse, muusikapalu, laulusõnu, valmistada rahvariideid ja tantsukostüüme. Oma eeskujuga innustab ta ka kolleege. Ave Jäägeri kanal
Irina Sbrodova on hea pianist ning loomulikult püüab ta kasvatada häid pianiste ka oma õpilastest. Ta on huvitatud oma õpilaste arengust ning püüdleb selle poole, et klaverimängu algtõed saaksid kohe alguses õigesti omandatud. Irina elab kaasa oma õpilaste edule. Ta on küll nõudlik õpetaja, kuid samas tähtsustab ta ka head inimlikku suhet oma õpilastega. Irina käe all saavad õpilased väga tugeva klaverimängu põhja. Õpilased ütlevad, et Irina on klaverõpetaja, kes oskab oma tööd väga hästi. Irina peab tähtsaks, et õpilased oma õpitud paladega esineksid. Ta tahab neile toeks olla ja nende mängust osa saada. Kui õpilane esineb, siis on Irina kohal, olgugi, et tee on pikk või ilm kehv. Irinale meeldib enda õpilasi konkurssideks ette valmistada. Kui õpilane on valmis tööd tegema, ei pea Irina paljuks ka puhkuse ajal välja tulla ning harjutamiseks juhiseid jagada. Irinal on hea koostöö oma õpilase Tihoniga, kes igal õppeaastal on konkurssidel osalenud ning tihtipeale auhinnalisi kohti saavutanud
Inna Mihhailova õpetatavad ained on akordion, klaver ja vanema astme solfedžo. Vanema astme solf on teadagi paras reha-aine, aga Inna oskab keerulised teemad arusaadavaks teha - ei tule meelde, et keegi oleks meil solfedžo pärast õppimise pooleli jätnud. Inna trumbiks on lõputu kannatlikkus ja headus. Aga samas on ta ka nõudlik, korrektne ja täpne. Luuslanki tema juures lüüa ei saa. Kui õpilastelt küsida, siis nad ütlevad, et Inna on ilus, väga sõbralik, ülikannatlik ja jaksab seletada lõputult. Ta ei saa pahaseks, kui sa temalt igas tunnis sama asja üle küsid. Siis ta lihtsalt seletab jälle rahulikult otsast peale ja nii saabki kõik lõpuks selgeks. Inna oskab enne esinemist ja eksamit õpilastel pingeid maha võtta, rahustada ning julgustada. Õpilased hindavad, et Inna on alati lahke, arvestab laste huvide ja soovidega. Hingelt on Inna esmajoones ikka muusik, üks väga hea akordionimängija.
Kaja Tina on kunstide kooli staažikaim õpetaja. Ta on töötanud meil alates kooli rajamisest 1989. aastal. Kunstide koolis on meil kombeks öelda: “Kõik, mida Kaja käsi puudutab, muutub kunstiks.” Kaja on andnud hindamatu panuse meie kandi inimeste maitse ning ilumeele arendamisele nii kunstide koolis lapsi õpetades kui ka seltsingut Iisaku Kunstiklubi juhendades. Nii mõnelegi seltsingulisele on kunstiklubi andnud tõuke oma töö või tegevusala leidmisel. Mitmetele tema õpilastele on kunstiõpingud andnud aluse oma tulevase elukutse omandamiseks. Kaja on aidanud mitmeid Iisaku asutusi kenaks kujundada. Raamatukogu ja koolisöökla seinu ehivad Kaja enda tehtud seinamaalingud. Kaja on aidanud meie kogukonda ühendada Iisaku valla ajalehte “Meie keskel” toimetades. Muuhulgas on Kaja leidlik taaskasutusspetsialist - nii mõnedki kolleegide kodudes üle jäänud vidinad on leidnud tee kunstide kooli õpilaste töödesse. Õpilased hindavad, et Kaja aitab neil jõuda oma stiili kujunemiseni, leiavad, et ta on väga tark ning neile meeldivad toredad jutud, mida Kaja mõnikord tunnis pajatab. Aastal 2021 valiti õpetaja Kaja Ida-Viru aasta huviala õpetajaks. Kaja on meie raudvara. Kõike ta teab ja kõiki ta mäletab. Kaja on hoolas ja heatahtlik ning võtab enda kanda erinevaid ülesandeid ruumidisainist tänukirjakujunduseni. Ta on võimekas, tal on palju ideid ja lahendusi erinevateks olukordadeks. Kaja hoiab peret koos. Kui Kaja ütleb, siis tema õpilased tulevad. Tulevad näitustele, tulevad laagrisse, tulevad aktusele. Kaja oskab selgitada, et teiste esinemiste vaatamine on osa koolielust ja väärtuslik. Vilistlastega hoiab Kaja kontakti. Ta soovib neile õnne sünnipäeva puhul ja viib lilli koolilõpetamisel. See on armas ning südamlik suhe.Kaja on selge sõna meister. Tema kirjutatud tekstid on huvitavad. Kaja märkab kolleegi, ta on avara silmaringiga ja hooliv. Kaja väärtustab kolleegide ettevõtmisi ning jäädvustab meie sündmusi fotograadina.
Meeli Õunap on nakatav rahvamuusik. Ikka valmis kaasa lööma ja muusikast rõõmu tundma nii ise mängides kui kontserte külastades. Ta osaleb meeleldi rahvamuusikute ettevõtmistes üle Eesti ning omab suurt sõprusringi mõttekaaslaste seas. Oma eeskujuga süstib ta õpilastesse armastust muusika vastu. Õpetajana on Meeli loominguline, sõbralik ja heatahtlik. Kuigi Meeli on meil töötanud imepisikese koormusega, on ta igati täisvereline kollektiivi liige, ikka valmis koos oma õpilastega esinema, töökaaslastega plaane pidama ja ansamblites kaasa mängima. Suhte loomine õpilase ja tema perega on Meeli jaoks väga oluline - ilma hea suhteta ei tule ju teadagi õpetamisest-õppimisest head nahka. Meeli eestvedamisel tegutseb ka Alutaguse Rahvamuusikute ansambel, kus meie valla rahvamuusikahuvilised saavad kaasa lüüa. Meeli on lõppematu õpihimuga muusik. Viimasel ajal on teda köitnud karmoškamäng. Nii on ta leidnud võimalusi, et parimate karmoškamängijate käest aina ägedamaid mänguvõtteid õppida. Meelile sobib muide hästi täiskasvanute õpetamine, nii on tal olnud meie koolis õpilasi suht kogu elukaare ulatusest. Meeli armastab ka ise lugusid teha. Ta on osa võtnud vist kõikidest Kohtla-Järve Riigigümnaasiumi "Väike laul suurele lavale" konkurssidest ja alati on tema laulud ka väljavalituks osutunud.
Kirill Žavoronkov on seisukohal, et üks asi on õpetada noote ja teine asi on õpetada muusikat. Tema eesmärgiks on õpetada lapsed musitseerima. Tema tunnis on oluline rõhk kuulmise järgi mängimisel. Kuulmise järgi mängides jääb lugu palju paremini meelde, kui noodist mängides ja nii koguneb lastel kenake repertuaar, millega kasvõi perepeol esineda. Õpetamiseks püüab ta valida mitmekesist repertuaari, püüab leida lugusid, mis õpilast kõnetavad. Pillimängu seostab ta solfedžoga, neid tarkusi läheb vaja improviseerimisel ja omaloominguga katsetamisel, milleks ta samuti oma õpilasi innustab. Kirill peab väga oluliseks koostööd lapsevanematega. Kirill on ideede generaator. Tal kohe tuleb neid. Kõike ei jõua ellugi viia, mõned jäävad tulevikuks varuks, aga paljud ideed on idanenud. Ja ega ta looda, et teised tema eest ära teevad, paneb ikka ise ka käed külge. Kirill kaasab lastevanemaid. Lastevanemad osalevad tundides ja mängivad ansamblites kaasa - eks see aitab ju lastel motivatsiooni hoida. Kirilli jaoks pole olemas probleeme, küll on aga kuhjaga lahendusi varrukast võtta. Kirill on tore ja positiivne, juba tema kaugelt nägemisest kooli koridoris paiskub õhku reipust, soojust ja head tuju. Lisaks sellele, et Kirill on lahe õpetaja, on ta meie videooperaator, filmib ja sätib kokku meie kontserte ja muid ettevõtmisi. Kirilli kanal
Ott Kaasik on suurte kogemustega pilliõpetaja ning rahvapärase koosmusitseerimise innustaja. 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo osana toimuval rahvamuusikapeol oli tal kanda rahvamuusikapeo assistendi roll. Muusikuna ja õpetajana on Ott jõudnud elu jooksul palju korda saata. Ansamblite nimekiri, milles Ott on muusikuna kaasa teinud või teeb ka praegu on muljetavaldav. Oma koolipõlves Tõrvas alustas ta mängimist "Jauramis" (viiul) ja "Ruberoidis" (basskitarr). Viljandi Kultuurikolledži õpingute ajal oli legendaarse "Alle-aa" liige (viiul, kitarr, laul). Ja edasi tulid: „Raud Ants“(viiul), „Umbes-Kombes“ (kitarr), „Jäägermeistrid“ (kitarr), "Virre" (viiul, kitarr, laul), "Nihe" (bandžo), "Vinland" (viiul, kitarr, oktaavmandolin, kontrabass, basskitarr, bandžo, laul), "Kihnu Poisid" (kitarr, viiul, laul), "duoVIIK" (KItarr). Oti loomingut on avaldatud kümmekonnal helikandjal. Ansambliga "Virre" on ta teinud paljude tantsupidude lugude salvestused. Viimatisel noorte laulu- ja tantsupeo raames toimunud rahvamuusikapeol oli Ott koondorkestri liigijuhi assistent ja kahe loo seade autor. Vinland
Kristiina Avel on meie kooli vilistlane, kes nüüdseks juba kunstnikuna enesele nime teinud.Enda kohta kirjutab Kristiina nii: "Olen kunstiga teadlikult tegelenud juba väikesest peale, alustades õpingutega Iisaku Kunstide Koolis Kaja Tina juhendamisel. Hiljem suundusin Tartu Kunstikooli, kus õppisin kujundusgraafikat, ja seejärel jätkasin Eesti Kunstiakadeemias vabade kunstide osakonnas trükigraafika erialal. Lõpetuseks õppisin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kunsti ja tehnoloogia õpetajaks. Kuigi pean end eelkõige graafikakunstnikuks, olen viimastel aastatel tegelenud rohkem maalimise ja joonistamisega. Oma teostes keskendun peamiselt keskkonnaprobleemidele, inimeste lõputule tarbimisihale, egoismile ja loomade õigustele. Visuaali loomine on nagu filter, läbi mille saab rasked teemad läbi mõelda ja endast välja lasta. Samuti tegelen digikunstiga, mis hõlmab nii illustreerimist kui ka graafilist disaini. Püüan oma kunstialaseid kogemusi ja oskusi ka teistele edasi anda. Oskused ei tule üleöö – tuleb iga päev harjutada, kasvõi üks visand päevas."Loomingut
Emely Sulg on meie kooli vilistlane, kes nüüdseks töötanud välja enda ehtebrändi. Emely kätes valmivad isikupärased poluvernikute kaitsemaagilistest ornamentidest inspireeritud ehted. Kuna Emely emapoolse suguvõsa juured on Iisakus, siis on ta kindlasti väga õige inimene, kes poluvernikute mustreid maailmale tutvustab. Ta on need pärinud oma esivanematelt. Emely ise tutvustab end nii: "Olen lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini eriala (2017-2021). Minu lõputööst kasvas välja omanimeline aksessuaaribränd, millega tegelen tänaseni. Enne kunstikõrgkooli astumist õppisin 10 aastat Iisaku Kunstide Koolis, kust sai alguse minu loomingutee. Õpetaja Kaja loovad ideed ja õpetused rajasid kunstiklassis õppides tugeva vundamendi minu edasisteks valikuteks. Nii tema kui teised kunstiõpetajad on andnud mulle palju inspiratsiooni ja olnud heaks eeskujuks. Olen endiselt veendunud, et „Kõige tähtsam on silmale nähtamatu“ (raamatust “Väike prints“). Kunstiteosed on aga silmale nähtavad, kuid nad poleks seda kui see nähtamatu loov jõud, mis südamest tuleb, neid nähtavaks ei teeks." Portfoolio
Pille Nagel ütleb enda kohta nii: "1997 tulin kunstide kooli plokkflöödi- ja kandleõpetajaks tulin. Ja nagu meil kipub kombeks olema, tulin ja jäin. Kui kunstide kooli esimene direktor Eha Leiger Hiiumaale lahkus, valiti mind direktoriks. Sestpeale majandan, turundan, hoian paberimajanduse korras ja kogukonna koos nii hästi kui oskan. Armastan õppijaid, kelle jaoks me töötame ja kolleege, kellaga koos ma töötan. Armastan meie väikest valda ja väikest Eestit. Kõige meeldivamad hääled on minu jaoks laste mängukilked ja klassidest kostvad harjutamise helid. Ju siis on kuuluvusvajadus minu puhul tähtsam, kui soov uute väljakutsete järele. Tunnen, et minu aastad on minu rikkus, nagu ühes laulus öeldakse. Täitsa hea on teha tööd, mida olen õppinud ja tunnen, et oskan. Tore, et aastatega on kogunenud erialast võrgustikku - ikka leian vajadusel kedagi, kes teab kedagi, kes teab, kuidas asjad käivad. Leian, et muusikakoolis peaks ka direktori kabinetist kostma pillihelisid. Harjutamist ja uute lugude kallal koperdamist ka - kuidas muidu jõuaks lasteni teadmine, et kui tahad selgeks saada, tuleb harjutada. Keegi ei oska kõike, ka õpetajad ei mängi kõike puusalt maha. Leian, et kandlemäng saab maailma ainult paremaks teha - hea maheda kõlaga pill, selge teraapia.
1. septembril 2025 kell 10.00 - 18.00 on Iisaku Kunstide Koolis avatud uste päev. Olete koos perega oodatud kooliga tutvuma, et meelepärane huviala valida.
2025/2026 õppeaasta avaaktus toimub 5. septembril kell 17.30.
Meil saab õppida järgmiset huvialadel:
kunst
tants
muusika - klaver, viiul, kitarr, kannel, ukulele, löökpillid, mandoliin, karmoška, lõõts, plokkflööt ja akordion.
Lapsevanema poolt makstav õppetasu 25€ kuus. Omavalitsuse poolt kaetav kohatasu 315€ õpilase kohta kuus.
Sisseastumisavaldus esitatakse Iisaku Kunstide Kooli direktorile ARNO infosüsteemis.
Õppetöö toimub vastavalt EHISes kinnitatud õppekavadele: https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusOtsi.faces
Meie õpetajad:
Kaja Tina (kunst)
Emely Sulg (kunst)
Kristiina Avel (kunst)
Irina Sbrodova (klaver)
Valentina Järve (solfedžo, viiul, kitarr, akordion, mandoliin)
Ave Jääger-Nurgamaa (tants, kitarr, ukulele, mandoliin)
Inna Mihhailova (klaver, akordion, solfedžo)
Pille Nagel (kannel, plokkflööt, muusikalugu, solfedžo)
Ott Kaasik (kitarr, viiul)
Meeli Õunap (klaver, akordion, väikekannel, lõõts, karmoška)
Kirill Žavoronkov (klaver, löökpillid)
Valentina Järve oli üks esimestest õpetajatest, kes 1989. aastal kooli rajada aitas. Järgnesid õpingud viljandi Kultuurikolledžis ja mõned aastad mujal töötamist ning alates1999. aastast on õpetaja Valja taas meie kandi lastele muusikatarkusi jagamas. Valja on eeskujuks meile kõigile kolleegidelt õppimises. Kui kunstide kooli tuleb tööle uus õpetaja, uurib Valja temalt välja kõik parimad õpetamise nõksud ja nipid. Nii on temast saanud väga tugev erinevate pillide õpetamise metoodika tundja. Valja õpetab ja mängib akordionit, klaverit, kitarri, mandoliini ja viiulit. Valja on oma tööle pühendunud, kohusetundlik ja loominguline. Ta oskab olla nõudlik ning tänu sellele jõuavad tema õpilased õpingutes kenasti edasi. Valja oskab fookust seada. Kui midagi ette võtab, siis selle ka ellu viib, ei lase ennast pisiasjadel kõrvale kallutada. Õpetajana otsib Valja ikka parimaid viise, kuidas lastes muusikarmastust süvendada ja motivatsiooni hoida. Lapsed on ju kõik erinevad ning Valja tõesti püüab, et leida igale õpilasele õige võti, mis tema musikaalsuse avaks. Valja on aktiivne muusikaelu edendaja meie piirkonnas. Ta teeb koostööd teiste muusika- ja kultuurielu edendajatega. Sageli astub ta koos oma õpilastega üles valla sündmustel.Lisaks õpetamisele kunstide koolis, on Valja osalenud ja olnud juhendaja erinevates ansamblites - Kimp, Ämmatagused, Kalina Krasnaja.
Ave Jääger-Nurgamaa on loov tantsuõpetaja. Ükski tantsustiil ei käi talle üle võimete. Ballett, hip-hop, steptants, breik, rääkimata siis rahvatantsust või seltskonnatantsust - kõike saavad meie tantsulapsed soovi korral tema käe all proovida, sest Ave on vastutulelik ning võtab laste huvisid arvesse. Ave on meie multitalent. Lisaks tantsimisele on ta õppinud ka mitmeid pille ning õpib neid järjest juurde. Ave mängib kitarri, mandoliini, ukulelet, viiulit, karmoškat, lõõtsa, akordionit, saksofoni ja klaverit. Ave on väga huvitatud oma õpilaste arengust. Ave läks meie koolis esimesena üle kujundavale hindamisele, mis lastele ja nende vanematele väga meeldib. Sõnaline tagasiside aitab arengule palju enam kaasa kui vaid pelgalt numbriline hinne. Ave eeskujul võtsime 2018/2019 õppeaastal kogu kooliga kasutusele kujundava hindamise. Ave tantsijatee algas Iisaku Kunstide Koolis Juta Reesti õpilasena. Nüüdseks on Ave magistrikraadiga tantsuõpetaja. Tema käe all harjutavad nii kunstide kooli tantsuõpilased kui ka Tammiku naisrühma ja Iisaku Sigin-Sagina rahvatantsijad. Avel on armas komme panna erinevas eas tantsijad koos tantsima - liigutav on vaadata, kui emad-isad-tütred-pojad-vanaemad-vanaisad koos tantsivad. Avele meeldib luua tantse, muusikapalu, laulusõnu, valmistada rahvariideid ja tantsukostüüme. Oma eeskujuga innustab ta ka kolleege. Ave Jäägeri kanal
Irina Sbrodova on hea pianist ning loomulikult püüab ta kasvatada häid pianiste ka oma õpilastest. Ta on huvitatud oma õpilaste arengust ning püüdleb selle poole, et klaverimängu algtõed saaksid kohe alguses õigesti omandatud. Irina elab kaasa oma õpilaste edule. Ta on küll nõudlik õpetaja, kuid samas tähtsustab ta ka head inimlikku suhet oma õpilastega. Irina käe all saavad õpilased väga tugeva klaverimängu põhja. Õpilased ütlevad, et Irina on klaverõpetaja, kes oskab oma tööd väga hästi. Irina peab tähtsaks, et õpilased oma õpitud paladega esineksid. Ta tahab neile toeks olla ja nende mängust osa saada. Kui õpilane esineb, siis on Irina kohal, olgugi, et tee on pikk või ilm kehv. Irinale meeldib enda õpilasi konkurssideks ette valmistada. Kui õpilane on valmis tööd tegema, ei pea Irina paljuks ka puhkuse ajal välja tulla ning harjutamiseks juhiseid jagada. Irinal on hea koostöö oma õpilase Tihoniga, kes igal õppeaastal on konkurssidel osalenud ning tihtipeale auhinnalisi kohti saavutanud
Inna Mihhailova õpetatavad ained on akordion, klaver ja vanema astme solfedžo. Vanema astme solf on teadagi paras reha-aine, aga Inna oskab keerulised teemad arusaadavaks teha - ei tule meelde, et keegi oleks meil solfedžo pärast õppimise pooleli jätnud. Inna trumbiks on lõputu kannatlikkus ja headus. Aga samas on ta ka nõudlik, korrektne ja täpne. Luuslanki tema juures lüüa ei saa. Kui õpilastelt küsida, siis nad ütlevad, et Inna on ilus, väga sõbralik, ülikannatlik ja jaksab seletada lõputult. Ta ei saa pahaseks, kui sa temalt igas tunnis sama asja üle küsid. Siis ta lihtsalt seletab jälle rahulikult otsast peale ja nii saabki kõik lõpuks selgeks. Inna oskab enne esinemist ja eksamit õpilastel pingeid maha võtta, rahustada ning julgustada. Õpilased hindavad, et Inna on alati lahke, arvestab laste huvide ja soovidega. Hingelt on Inna esmajoones ikka muusik, üks väga hea akordionimängija.
Kaja Tina on kunstide kooli staažikaim õpetaja. Ta on töötanud meil alates kooli rajamisest 1989. aastal. Kunstide koolis on meil kombeks öelda: “Kõik, mida Kaja käsi puudutab, muutub kunstiks.” Kaja on andnud hindamatu panuse meie kandi inimeste maitse ning ilumeele arendamisele nii kunstide koolis lapsi õpetades kui ka seltsingut Iisaku Kunstiklubi juhendades. Nii mõnelegi seltsingulisele on kunstiklubi andnud tõuke oma töö või tegevusala leidmisel. Mitmetele tema õpilastele on kunstiõpingud andnud aluse oma tulevase elukutse omandamiseks. Kaja on aidanud mitmeid Iisaku asutusi kenaks kujundada. Raamatukogu ja koolisöökla seinu ehivad Kaja enda tehtud seinamaalingud. Kaja on aidanud meie kogukonda ühendada Iisaku valla ajalehte “Meie keskel” toimetades. Muuhulgas on Kaja leidlik taaskasutusspetsialist - nii mõnedki kolleegide kodudes üle jäänud vidinad on leidnud tee kunstide kooli õpilaste töödesse. Õpilased hindavad, et Kaja aitab neil jõuda oma stiili kujunemiseni, leiavad, et ta on väga tark ning neile meeldivad toredad jutud, mida Kaja mõnikord tunnis pajatab. Aastal 2021 valiti õpetaja Kaja Ida-Viru aasta huviala õpetajaks. Kaja on meie raudvara. Kõike ta teab ja kõiki ta mäletab. Kaja on hoolas ja heatahtlik ning võtab enda kanda erinevaid ülesandeid ruumidisainist tänukirjakujunduseni. Ta on võimekas, tal on palju ideid ja lahendusi erinevateks olukordadeks. Kaja hoiab peret koos. Kui Kaja ütleb, siis tema õpilased tulevad. Tulevad näitustele, tulevad laagrisse, tulevad aktusele. Kaja oskab selgitada, et teiste esinemiste vaatamine on osa koolielust ja väärtuslik. Vilistlastega hoiab Kaja kontakti. Ta soovib neile õnne sünnipäeva puhul ja viib lilli koolilõpetamisel. See on armas ning südamlik suhe.Kaja on selge sõna meister. Tema kirjutatud tekstid on huvitavad. Kaja märkab kolleegi, ta on avara silmaringiga ja hooliv. Kaja väärtustab kolleegide ettevõtmisi ning jäädvustab meie sündmusi fotograadina.
Meeli Õunap on nakatav rahvamuusik. Ikka valmis kaasa lööma ja muusikast rõõmu tundma nii ise mängides kui kontserte külastades. Ta osaleb meeleldi rahvamuusikute ettevõtmistes üle Eesti ning omab suurt sõprusringi mõttekaaslaste seas. Oma eeskujuga süstib ta õpilastesse armastust muusika vastu. Õpetajana on Meeli loominguline, sõbralik ja heatahtlik. Kuigi Meeli on meil töötanud imepisikese koormusega, on ta igati täisvereline kollektiivi liige, ikka valmis koos oma õpilastega esinema, töökaaslastega plaane pidama ja ansamblites kaasa mängima. Suhte loomine õpilase ja tema perega on Meeli jaoks väga oluline - ilma hea suhteta ei tule ju teadagi õpetamisest-õppimisest head nahka. Meeli eestvedamisel tegutseb ka Alutaguse Rahvamuusikute ansambel, kus meie valla rahvamuusikahuvilised saavad kaasa lüüa. Meeli on lõppematu õpihimuga muusik. Viimasel ajal on teda köitnud karmoškamäng. Nii on ta leidnud võimalusi, et parimate karmoškamängijate käest aina ägedamaid mänguvõtteid õppida. Meelile sobib muide hästi täiskasvanute õpetamine, nii on tal olnud meie koolis õpilasi suht kogu elukaare ulatusest. Meeli armastab ka ise lugusid teha. Ta on osa võtnud vist kõikidest Kohtla-Järve Riigigümnaasiumi "Väike laul suurele lavale" konkurssidest ja alati on tema laulud ka väljavalituks osutunud.
Kirill Žavoronkov on seisukohal, et üks asi on õpetada noote ja teine asi on õpetada muusikat. Tema eesmärgiks on õpetada lapsed musitseerima. Tema tunnis on oluline rõhk kuulmise järgi mängimisel. Kuulmise järgi mängides jääb lugu palju paremini meelde, kui noodist mängides ja nii koguneb lastel kenake repertuaar, millega kasvõi perepeol esineda. Õpetamiseks püüab ta valida mitmekesist repertuaari, püüab leida lugusid, mis õpilast kõnetavad. Pillimängu seostab ta solfedžoga, neid tarkusi läheb vaja improviseerimisel ja omaloominguga katsetamisel, milleks ta samuti oma õpilasi innustab. Kirill peab väga oluliseks koostööd lapsevanematega. Kirill on ideede generaator. Tal kohe tuleb neid. Kõike ei jõua ellugi viia, mõned jäävad tulevikuks varuks, aga paljud ideed on idanenud. Ja ega ta looda, et teised tema eest ära teevad, paneb ikka ise ka käed külge. Kirill kaasab lastevanemaid. Lastevanemad osalevad tundides ja mängivad ansamblites kaasa - eks see aitab ju lastel motivatsiooni hoida. Kirilli jaoks pole olemas probleeme, küll on aga kuhjaga lahendusi varrukast võtta. Kirill on tore ja positiivne, juba tema kaugelt nägemisest kooli koridoris paiskub õhku reipust, soojust ja head tuju. Lisaks sellele, et Kirill on lahe õpetaja, on ta meie videooperaator, filmib ja sätib kokku meie kontserte ja muid ettevõtmisi. Kirilli kanal
Ott Kaasik on suurte kogemustega pilliõpetaja ning rahvapärase koosmusitseerimise innustaja. 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo osana toimuval rahvamuusikapeol oli tal kanda rahvamuusikapeo assistendi roll. Muusikuna ja õpetajana on Ott jõudnud elu jooksul palju korda saata. Ansamblite nimekiri, milles Ott on muusikuna kaasa teinud või teeb ka praegu on muljetavaldav. Oma koolipõlves Tõrvas alustas ta mängimist "Jauramis" (viiul) ja "Ruberoidis" (basskitarr). Viljandi Kultuurikolledži õpingute ajal oli legendaarse "Alle-aa" liige (viiul, kitarr, laul). Ja edasi tulid: „Raud Ants“(viiul), „Umbes-Kombes“ (kitarr), „Jäägermeistrid“ (kitarr), "Virre" (viiul, kitarr, laul), "Nihe" (bandžo), "Vinland" (viiul, kitarr, oktaavmandolin, kontrabass, basskitarr, bandžo, laul), "Kihnu Poisid" (kitarr, viiul, laul), "duoVIIK" (KItarr). Oti loomingut on avaldatud kümmekonnal helikandjal. Ansambliga "Virre" on ta teinud paljude tantsupidude lugude salvestused. Viimatisel noorte laulu- ja tantsupeo raames toimunud rahvamuusikapeol oli Ott koondorkestri liigijuhi assistent ja kahe loo seade autor. Vinland
Kristiina Avel on meie kooli vilistlane, kes nüüdseks juba kunstnikuna enesele nime teinud.Enda kohta kirjutab Kristiina nii: "Olen kunstiga teadlikult tegelenud juba väikesest peale, alustades õpingutega Iisaku Kunstide Koolis Kaja Tina juhendamisel. Hiljem suundusin Tartu Kunstikooli, kus õppisin kujundusgraafikat, ja seejärel jätkasin Eesti Kunstiakadeemias vabade kunstide osakonnas trükigraafika erialal. Lõpetuseks õppisin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kunsti ja tehnoloogia õpetajaks. Kuigi pean end eelkõige graafikakunstnikuks, olen viimastel aastatel tegelenud rohkem maalimise ja joonistamisega. Oma teostes keskendun peamiselt keskkonnaprobleemidele, inimeste lõputule tarbimisihale, egoismile ja loomade õigustele. Visuaali loomine on nagu filter, läbi mille saab rasked teemad läbi mõelda ja endast välja lasta. Samuti tegelen digikunstiga, mis hõlmab nii illustreerimist kui ka graafilist disaini. Püüan oma kunstialaseid kogemusi ja oskusi ka teistele edasi anda. Oskused ei tule üleöö – tuleb iga päev harjutada, kasvõi üks visand päevas."Loomingut
Emely Sulg on meie kooli vilistlane, kes nüüdseks töötanud välja enda ehtebrändi. Emely kätes valmivad isikupärased poluvernikute kaitsemaagilistest ornamentidest inspireeritud ehted. Kuna Emely emapoolse suguvõsa juured on Iisakus, siis on ta kindlasti väga õige inimene, kes poluvernikute mustreid maailmale tutvustab. Ta on need pärinud oma esivanematelt. Emely ise tutvustab end nii: "Olen lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini eriala (2017-2021). Minu lõputööst kasvas välja omanimeline aksessuaaribränd, millega tegelen tänaseni. Enne kunstikõrgkooli astumist õppisin 10 aastat Iisaku Kunstide Koolis, kust sai alguse minu loomingutee. Õpetaja Kaja loovad ideed ja õpetused rajasid kunstiklassis õppides tugeva vundamendi minu edasisteks valikuteks. Nii tema kui teised kunstiõpetajad on andnud mulle palju inspiratsiooni ja olnud heaks eeskujuks. Olen endiselt veendunud, et „Kõige tähtsam on silmale nähtamatu“ (raamatust “Väike prints“). Kunstiteosed on aga silmale nähtavad, kuid nad poleks seda kui see nähtamatu loov jõud, mis südamest tuleb, neid nähtavaks ei teeks." Portfoolio
Pille Nagel ütleb enda kohta nii: "1997 tulin kunstide kooli plokkflöödi- ja kandleõpetajaks tulin. Ja nagu meil kipub kombeks olema, tulin ja jäin. Kui kunstide kooli esimene direktor Eha Leiger Hiiumaale lahkus, valiti mind direktoriks. Sestpeale majandan, turundan, hoian paberimajanduse korras ja kogukonna koos nii hästi kui oskan. Armastan õppijaid, kelle jaoks me töötame ja kolleege, kellaga koos ma töötan. Armastan meie väikest valda ja väikest Eestit. Kõige meeldivamad hääled on minu jaoks laste mängukilked ja klassidest kostvad harjutamise helid. Ju siis on kuuluvusvajadus minu puhul tähtsam, kui soov uute väljakutsete järele. Tunnen, et minu aastad on minu rikkus, nagu ühes laulus öeldakse. Täitsa hea on teha tööd, mida olen õppinud ja tunnen, et oskan. Tore, et aastatega on kogunenud erialast võrgustikku - ikka leian vajadusel kedagi, kes teab kedagi, kes teab, kuidas asjad käivad. Leian, et muusikakoolis peaks ka direktori kabinetist kostma pillihelisid. Harjutamist ja uute lugude kallal koperdamist ka - kuidas muidu jõuaks lasteni teadmine, et kui tahad selgeks saada, tuleb harjutada. Keegi ei oska kõike, ka õpetajad ei mängi kõike puusalt maha. Leian, et kandlemäng saab maailma ainult paremaks teha - hea maheda kõlaga pill, selge teraapia.
